küsimused, küsimused, küsimused, vanaema

Ma tean, milleks on maailma loodud väikesed sugulased. Kui sa lähed laupäeva hommikul juhtumisi kell 5.30 magama, siis su sugulane helistab sulle kell 11 ja küsib, et kas sul sims2 on. Just selleks nad siin ilmas ongi! Mul on natuke uni. Noh, vähemalt ei helistanud ta kell üheksa. Siis oleksin ma pahasem olnud.. Ma arvan. Teate, kui kohutav. Meil on koolis kapid. Sellised toredad puidust. no, see pole teemas. Ja mina jätan sinna niipalju õpikuid, kui võimalik. Ja nüüd on mul umbes sada õppeainet, mida ma peaksin nagu järgiõppima, aga UPS. pole asju. Kapiga seoses on tegelikult üks saladus ka :O, aga selle peate te ise välja uurima minu käest küsides, sest muidu teada ei sa! Ma ei tea, mida te sellega peale hakkate küll. aga,. nojah. Peaks Tuuli Roosmaale kirjutama.Huvitav, kas on tark mõte magama tagasi minna? Vist mitte. No näete, milline imeimeimelik jutt! Aga Little yellow spider on ikka heaheahea!! Kui mõelda kõigele, siis on mul umbes kümme väikest, lühikest, toredat päeva, mille jooksul ma peaksin lugema ja kirjutama niipalju, kui võimalik, sest muidu pean ma hakkama seda tegema põhimõtteliselt sellise tempoga- 3 päeva, 1 raamat. Kui mul on esmaspäev, jõuan ma kell sada koju, ja teisipäevaks pean ma õppima. tavaliselt, sest siis on füsa, teisipäeval jõuan ma veel kell kakssada koju, ja siis pean ma õppima nii füsaks, kui keemiaks. Töpa on ka, ja no, kõik kellele annab töpat Terje Raudsepa, siis. no, helkurid, helkurpaelad, kotid, kudumid, heegeldaminsed, see pael, vihik, ampser no. tegevust ikka jagub jah. Ja kolmapäeval jõuan ma kell 4.30 koolist koju alles, ja siis lähen ma veel klaverisse. seekolmapäev on arvestus MUIDE. Ja siis ma pean jõudma lugeda ja kirjutada. njaam. HAHA. ütleks ma selle peale. Nii et täna ma loen Urmase ja Merikese läbi, kuulan Little yellow spiderit ja tsakatsakat kasseti pealt, kui ma selle üles leian ja veedan. LÕBUSA raamatuõhtu, ja siis kella 5 paiku kirjutan ma imelisi esseesid Ümera jõe, Tasuja ja Urmase ja Merikese kohta.

Miks ma nii imelik olen?

See on mulle . no, umbes kümne tunni jooksul nagu koduks saanud.

See sissekanne on küll ikka eriliselt mõtetu, aga et te kõik teaksite, kui raske elu minul väiksel vaesel lapsel on. Magada ka ei lasta...

Maasikad nananananananaaaaananananananaaaaaa... suvi käes ja linnast tahan ära, tahan sinna, kus on maasiikaad

nananananananananananananananananananananananananananananaaa

Ma rohkem kaasa ei laula.

Mis on maisitõlvikutes naljakat? Ma saan aru, et kui sul on need. Maisipulgad, ja kui sa mängid mingi üheksa aastaste viiulimängjatega mingis LAHEDAS sümfonett orkestris. paljuöeldud . mingit corndogi lugu.

MAISIKOERA lugu, siis on tore küll jah, sest tavaliselt, on meie lugudes hästi palju pause. Mille ajal me räägime, kuidas me teeme maisipulkade otsi ilastades koera . skulptuuri :D

See on täitsa võimalik, aah, ja btw inimesed, kes tahavad kunagi midagi toredat sellisel viisil teha, ma olen avilable selliste toredate ideede jaoks ALATI.

ALATI ALATI ALATI!

Kõik kes tahavad kommenteerida. Orkut sobib selleks ka, kui teil seda pole, siis te võite alati msnis kirjutada, või siis geenius Maria lahendas enda müsteeriumi, äkki aitab mindki, ehki ma tegelikult absoluutselt ei viitsi sellega jamada.

Ma arvan, et sellel sissekandel pole suurt mõtet. endiselt,

seega, jääb ainult üle ta mõtekaks teha.

Aaaaa, kui ma kunagi panen telefonist pildid arvutisse, siis ma saan teile näidata ka, aga ma räägiks enda eelmise nädalavahetuse. ühel päeval toimunud huvitava sündmuse. Mu vanaema kurtis mulle, et ma ei käi jäneseid vaatamas. Ma ütlesin talle, et käin küll, mida ta räägib! Umbes poole tunnipärast läksin ma õue. Vaatasin ka jäneseid. Kui ma läksin Nässu ruumi, siis ma vaatasin, wtf, tal on mingi rotisaba. Misasja nagu, ja mingi siuke. Suur pruun asi veel. Siis hakkas mu aju tööle, mis ütles, et see on ROTT. Ma jõudsin nässule juba pai teha ka, ja siis noh, ütleme nii, et algse ehmatusega jooksin kilgates. Ma ei kiljunud päris. Tädi juurde, ja karjusin, et NÄSSU ALL ON ROTT, NÄSSU ALL ON HIRMUS SUUR SABAGA ROTT. Ta ei tahtnud mind uskuda, ja siis ma pidin kisama muidugi ka, et TA SÖÖB VÄIKESEID JÄNKUSID, JA KUI SA KOHE EI TULE, SIIS TA SÖÖB NÄSSU KA ÄRA!! no, see oli väga loogiline eksole. Aga hammustada oleks ta võinud! Ta oli Nässu kõhuall soojas. Noh, ja siis mu tädi tuli, ja vaatas. Ongi, ja Nässule polegi rotisaba kasvanud. Siis, ütles ta, Hedvig, kas oled valmis? noh. see on küsimus tegelt. ehk siis küsis. Ja siis ma vaatasin talle otsa ja noogutasin. Siis ta krahmas selle roti sabapidi kinni, võttis peast ka, ja sai hammustada sellelt elukalt. Aa, kusjuures, nässu on umbes 10 kilo, nii et rott ei jõuaks teda iial ära süüa. Ka mitte see kilone rott. SERIOUS, ta oli rämedalt suur! Noh, ja siis ta hammustas, ja mu tädi pani ta maha, ja surus ja ütles mulle : TALLU HEDVIG, TALLU. Ja kui te ei tea, ja arvatavasti ei saa ka teadma, mis tunne on roti kaela peal talluda. huu, ma tundisn, kuidas ta kõik kaelalülid prõks prõks katki läksid. Ta oli tegelikult täitsa ilus. Aga pärast oli ta jõle verine ja. katki. Nii, ja siis kõik, kes arvavad et ma käitusin lubamatult toreda loomakesega. MIDA KURADIT MA SIIS PIHTA HAKKAN? Vaatan, kuidas ta lihtsalt on mu jänku kõhuall, ja ei tee midagi, lootuses, et ta läheb ära, ja tagasi ei tule!? Kammoon, rotid on ikkagi kahjurloomad eelkõige! No ma saan aru, et Itil on rotikesed, need on ka hiiremoodi, aga kui me seda rotti ära tapnud poleks, siis oleks ta praegu elus, siblaks mööda mu vanaema igasuguseid hooneid ringi, ja sööks jänkude toitu. See ei ole tore! Nii, et loodetavasti te mõistate, miks ma roti ära tapsin.

Ma võin seda aastaaega seina otsas rippuvat mutti ka põhjendada.

Mu tädi üheks eluks on lilled, teiseks õmblemine, kolmas keemia/bioloogia ja neljandaks toidutegemine ka veel. lisaks on ta vahel juuksur, põllumees. n.ö. Ja siis kasvatab ta tegelikult loomi ka. Peale selle on tal mõningaid arstialaseid teadmisi, mis eriti puudutavad kõige elusa käest saadud asju, noh, AIDSi ja katku vastu ta ei oska muidugi midagi teha. lisaks, on ta veel õpetaja, ta annab loenguid, ja ta on nii hea, sest ta toob mulle ALATI midagi head. Ja ma suudan teda ikka tititihti välja vihastada, aga isegi siis toob ta mulle kommi! Ja kõike, ja ta on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHEA.

Olge kadedad nüüd kõik. Aa, ja siis tema eluks on lilled.

Mu vanaema juures, kes on seal käinud, see teab, et seal on terve aed lilli täis. Taga on jah põllumaa, aga seal on ka ikkagi nüüd puusaarekesed, kus on alati lilli ka. Meil on VÄGA vähe rohelist muru, noh, ühes kohas isegi on, aga seal on ka lilled igalpool ääres. Ühesõnaga, kus lillel kohta on, seal ta ka enamjaolt on. Isegi talvel ta ei puhka, vaid tegutseb nendega. Noh, olgu, jah, mis tal õuelilledega väga tegutseda annab, aga ikkagi, meil on potis ka mingeid lillekesi, noh, näiteks krüsanteemid, ja siis ta tegeleb nendega ja terve talve on võimatu minna ülesse korrusele või verandasse, sest need mõlemad kohad on lihtsalt lilli täis. Sa saad panna edukalt ühe jala sinna, kuid sellega su edukus piirdub. Kohe, kui lumi ära läheb, hakkab ta õues tegutsema, ta on heaheahea aednik, lihtsalt super! noh, kes teab, siis tulbisibulad pannakse maha sügisel, enamu sibulad, ja siis kevadel on meil aed tulpe, nartsisse ja n.ö käbililli, krookuseid ja kõike, mida kevadel on, veel täis. Aa, talvel õitseb lumeroos ka, ja on veel paar lille. Siis peale seda, kui tulbid ja nartsissid on ära õitsenud, kaevab ta alati need ruttu ülesse ja paneb uued sibulad. Peale seda aega, tuleb igast nurgast lilli, siis tulevad pojengid ka, kui ma ei eksi, ja mulle hirmsasti meeldivad pojengid, ja roose on siis ka näha juba. Nurmenukud, kõik lilled, isegi sinililled on meil aias, noh, need on tulpidega koos küll jah. Siis on ilus soe suvi, aed on täis lilli, võibolla sellepärast mulle meeldibki lilli saada (: , ja siis on see kohati NIIII mõnus. Te lihtsalt peate seda kogema! Meie kodu võitis mingi ilusa kodu tiitli ka! Tõesti, on imeline tunne käia juunis, juulis ja augustis mööda aeda ringi, sest see kui. Noh, minumeelest on see ülepaisutatud, aga alati on midagi süüa ka seal , muide:D ,meil on isegi mustikaid, jõhvikaid, astelpajusid. midakõike veel. Jah, aed on tegelikult ülepaisutatud, aga see, kui sa võtad õueteki, ja lähed kuhugile suvalisse kohta, see on lihtsalt NIII mõnus! Üleüldse, kui keegi teist tuleb kunagi sinna, siis ma tean täpselt, et te peate suvel ka tulema! See kõik, kõik kõik on lihtsalt. NIIIIIIIII HEA. Seda ei anna siia kirjeldada. Seda peab ise nägema! Ja kui sa suvel ärkad, kell 6, sest päike paistab sulle üle staadioni näkku, mis on nii mõnus roheline, ja kastene, tühi, ja TÄIUSLIK, oled sa toas täiesti üksi, siis lippad sa suure särgi väel, paljajalu õue [no mina magan nii!] ja siis, kui su jalad saavad selle kastega kokku, ja kui sa hingad seda õhku sisse, ja kui sa lased päikesel endale paista, siis tuleb nurgatagant kuskilt tädi, kes ütleb : Sa unekott oled ka üleval, ja naeratab sulle vastu, siis lähed istud sa maja ette trepile, kus istus kunagi vanaisa ka, ja seal amplite vahel [ lillepottide ] mida on ka alati tuhat! no, sellest paremat tunnet pole! Siis tavaliselt, istun ma seal päris kaua, vahel lähen jooksen ja panen pükstetaolised asjad ka jalga, sest tädi kisab, et mis sa jooksed siin paljalt ringi, haigeks jääd :D, siis vahel ma jooksen staadioniääres ka ringi, ja lihtsalt. n.ö. ahmin seda kõike endale sisse. Siis tuleb vanaema, kes ütleb, et pannkoogid on valmis, siis lähen ma ja võtan endale paar, ja istun õue sööma, ja siis möödub terve päev õues. Suvel pole seal KUNAGI igav! oh, kui mõnus. talvel on ka nii. Koolivaheajal ärkad ilusa talveilma puhul nii, et päike paistab näkku, ja no, peale seda ei saa lihtsalt tagasi magama minna! Siis mina, noh, ma ei kammi muidu ka juukseid, aga ma panen kohe paksud püksid jalga, ja jope selga, ja jooksen õues ringi. see on . vabadus, mida kuskil Tallinnas iiial ei koge! Ja ma nii tahan, et kõik inimesed saaksid seda tunda. Vähemalt teie paar tükki küll! see on lihtsalt. elamist väärt!

Ma eitea, kui huvitav teil on lugeda mu kirjeldust, haledat, väga haledat kirjeldust millegi kohta, mille kirjeldamiseks pole sõnugi. Ja ma ei tea, kas see tegi selle sissekande mõtekamaks.ma luban, et ma teen enda panipaiga ja deviantardi korda, ehki ma otsustan arvatavasti ühe kasuks neist, ja ei tea veel kumma, ja panen selle lingi siia ka üles! (: Imetlege siis kõik. Igatahes, esimene pilt on tehtud. arvatavasti märtsikandis. veebruari lõpp, kuskil nii, üks meie kasvuhoone. Teisel on näha see veranda, lillelillelillepotid, ja see valge asi, on katteloor. siis on blogi loll, ja ei lase mul nii teha, et need pildid ilusasti jääks, aga sellel mustvalgel pildil oleme mina ja Karla, sest mu sugulasel tuli pildistamistuju. mitte sellel väiksel. Ja mina pidin olema ohver, sest ta ei suutnud karlat paigal hoida:D. Karla on küll juba 6 kilo ja 5 aastat vana, aga ta jookseb ikka kõigi eest ära. vahel. Järgmine pilt, see äikesepilt on tehtud veranda katusepealt, kus ma suvel alatihti n.ö. päevitan, Mis näeb tegelikult välja nii, et kõigepealt ma lähen aietades ja oietades sinna keskele, sest see muutub päikse käes jõle tuliseks, ja on muidu ka valus! Siis olen seal 3 minutit, ja lähen ära, sest mul hakkab palav. Tavaliselt, ei päevita ma ka sugugimitte, vaid loen. no, küllaltki alasti raamatut. Aga jah, ja see on tehtud ilusast kastemärjast staadionist siis, kui äike oli. See on nii mõnus!!! Järgmine on tehtud sügisel, meie aiast. nagu te näha võite, siis on sügisel meil ka lilli! Mulle meeldib mu vanaema kittel seal, mille lendamist te tõenäoliselt väga ei näe, aga. See lendas toredalt! Ja see on üldse. ma ei tea, nii. mõnus , sügiselik pilt. Ja viimane on sellest muruplatsist, niiiiii mõnus pilt minumeelest!

Kunagi , tulete teie ka siia!

minu tänase päeva moto : Devandra teeb kõik õnnelikuks!

Head selle lugemist teile! (: