tigu,surm,siil

Kohutavalt hea ja mõnus ja tore on istuda jalavannis.

See suriseb ja muriseb ja vuriseb

ja jalgadel on mõnnamõnna.

Eriti veel peale talve külmas sompamist.

Oleks veel ahi

ja sokulaadi

siis oleks kõik ülimalt tore!

Hetkel on niisama tore.

Mul on kohutav uni.

Ma ei tea, millest see tuleb.

Aga ma olen tähele pannud,

et alati, kui mu ema äratab mind kasvõi NATUKENEGI

ehk 1 või 3 minutit varem

siis see ajab mu unereziimi sassi

ja siis ma vingun ta peale

ja no. ei karju

ma pean teile muidugi kirjutama ka Andra üllatuspakist.

Seal oli sees Sõna Võlu esileht

Ja venekeele õpikust mingi suht lahe leht.

kaks kilekotti

ja iiigasugust pudipadi

PALUN ANDRA!

lisaks

on mul hästipalju pilte kõigest

ja ma ei tea,

mil ma need siia üles panen.

täna oli esinemine

maei taha rääkida sellest, mis täna oli.

Ma räägin hoopis tigudest

ja lehmadest

õigemini teen ma vahemärkuse lehmade kohta

Keegi ütles ükspäev, et lehmad pole sihvakad.

See oli pühapäev ja seda ütles Trex

AHAHAHA

KREKSVETS

Igatahes

Lehmad on minumeelest vägagi sihvakad!

Nad võib-olla pole kõige graatsilisemad

ja ilusamad

ja peenemad

kuid sihvakad nad on!

Huvitav, mis tunne oleks olla lehm..!?

ja teod

teod on nii huvitavad elusorganismid!

Nad nagu roomavad

ja on toredad limased

ja kui te olete nende sisse veel näinud..

Ma ei tea,

mind nii tohutult tõmbab nende poole!

See, kui vahvalt nad roomavad

ja käepeale jälje jätavad

ja

kui

tigud nad on

see teeb tuju rõõmsaks lihtsalt!

Raskelt tegelikult

Vihmaussid on ka toredad.

Neid ma kardan vähe rohkem

eiei,

ma ei karda neid.

Nad on roooosad

ja sellised. veidi limased,

sest muidu oleks neil arvatavasti mullas raske liikuda

ja viimaselajal pole nad enam eriti roosad..

.. küllap MASU on ka neile mõjunud...

Igatahes, on nad toredad!

Jaa, ja siis tuli sellega meelde mul see,

et kõik inimesed kardavad midagi.

Mõni kardab ämblike

mõni kõrgust

misiganes asju veel.

Mina ei karda tegelikult midagi.

Ma võin ehmatada,

kuid

ma julgen puudutada kõiki asju,

ma julgen olla nii pimedas üksi, pimedas metsas igalpool üksi,

kõrgel üksi

kirstu sees pole ma veel olnud

või siis seega kitsas ruumis.

Ma võin süüa pm ükskõik mida

ja minul pole seda ka,

et kui keegi nt räägib söögilaua ääres oksest

siis mul läheb isu ära

MULLE MAITSEB TOIT IKKAGI!

pealegi,

on enamus asjad siin maailmas normaalsed nähtused

ahha

toiduga seoses.

ma vaatasin ükspäev süües alles mingit maailma suurima mädapunni pigistamist.

Ei olnud eriti kena küll jaa,

aga söögiisu ära ei läinud

Sellepärast olen ma arvatavasti väga hull ka!

Ja mida veel karta annab.

Vett - ei

google on ka normaalne.

Ma otsisin scary thingse

ja nende piltide peale ma enne naeran kui neid kardan..

Ahha, võib-olla ainus asi, mida ma karta võin

on inimesed.

Aga see ei ole ka kartus

see on vihkamine.

Inimesed on lollid lihtsalt

mina ka,

ärge üldse muretsege!

Ahha,

loomad metsas üksi olles

ja äraeksimine

ma ükskord eksisin metsa ära,

sest ma käisin seal jumala esimest korda

ja seal oli soo ka

ja palju mustikaid

ja seenemikke

ja seenemanne

igatahes

ma nägin seal põtra ja karu

ja kui ma meenutan

siis

põder oli täitsa suva

ja karu ka

ehmatus oli algselt suur

kuid

ma ei tea

ma ei karda seda ka,

et ma saan ühel hetkel otsa

surma

misiganes.

See tuleb ju siis, kui peab!

Kui ma pean surema täna

siis adios amigos.

See on ju paratamatu

Nagunii sureb meist igaüks varem või hiljem.

Miks mitte siis kohe?

AAh, right

sa tahad ju maja ja autot.

Ma ei jõua enda maja ja autot ära oodata!

Ma ei saa öelda,

et ma ei tahaks neid vahepealseid aastaid -

need lähevad marukiiresti, muuseas

aga

ma ootan seda aega,

kui ma olen juba vana.

Ma ei viitsi enam rabeleda, lihtsalt.

Aga

mahakkasin mõtlema,

et inimesed,

kes teevad enesetapu.

Kas neile on ka see määratud?

et

kui nad ei hüppaks näiteks katuselt alla,

kas nad siis jääksid kolme minutipärast autoalla?

või sel samal hetkel äkki isegi.

Või elaksid nad ilusasti elulõpuni?

Esimene tundub reaalsem.

Ahha, ma arutasin Henriga,

mis tuleb peale surma

ja me jõudsime täiesti arukate järeldusteni :

Kui palju on elusorganisme?

PALJU

Nii, minuteada, tapab inimene iga oma sammuga 40 000 väikest elusolendit.

Ühe käeviipega viib ta oma käelt miljoneid baktereid

ja nad saavad surma.

Lisaks sureb veel iga sekund inimesi

palju

et olla palju,

+ loomad

+ linnud

+ kalad

+ roomajad

+ putukad

+ siilid

( ma ei tea, miks siilid )

AHHA

+ siilimajad..

lolzzzzzz

olgu

no jokes

ja siis

kui nüüd võtta, et iga see elusolend peaks surres läbi tegema sellise teekonna,

et alguses tuleb VALGUS

siis

on ta kuskil jumala ootejärjekorras ( tahaks näha neid järjekordi )

ja siis niisama hängib taevas.

või kehtiks see siis nagu ainult inimeste puhul?

Eii, see oleks ülekohu!

Või oleks neil eraldi taevad?

Jaa,

aga kust me teame,

äkki sipelgatel on oma KEEL

nagu,

kuidagi nad ikka teineteist mõistavad

ja

äkki neil on ka n.ö. jumalad

kirikud

ja miskõik veel

olgu, mitte just kirikud.

aga

n.ö. altarid.

Ja äkki nende "jumal" on hoopis

kameelion

( kust see tuli ? )

ja siis

nemad saavad peale elu

punsosse

( ja kust see tuli ? )

ja nii

on see kõikidel maailma

loomadel

kaladel

vihmaussidel

rebastel

linudel

kahepaiksetel

bakteritel

vetikatel

taimedel

sammaldel

kirpudel

spermatosoididel

südametel

jne..

ja igatahes,

kui inimene sureb

siis

äkki on lihtsalt nii,

et kõik on must.

well.

seda näeme me surres.

Head surma!