Nalja nabani

LEHMAKOMM

See oli uus random tervitus.

Mu elu on vahepeal koguaeg jube kiire, seega, kõik inimesed, ( ma ei tea, on teid 6 5 või 7 ) kes te mu blogi loete, palun vabandust. Ärge muretsege, kui kiireaeg on möödas, küll ma siis jälle hakkan postitama!

Praegu kirjutan, kuna päris paljud inimesed on juba murelikult tulnud, ja küsinud, et mis on juhtunud.

Vahepeal on kõik olnud hästi ilus, kuid ei viitsi oma elust kirjutada, kuna teid kedagi nagunii ei huvita see, mida ma rääkisin Martiniga või sõin hommikusöögiks.

Mind ennast ka ei huvita.

Seega, tunnen ma rõõmu sellest, et käes on imeilusad soojad ilmad, kus värvumine tomatiks on lihtsam, kui a b c d [ ei bi sii di i ef dsiii ]
Päike paistab, ja kõik on LIHTSALT ilus
lihtsalt , kergelt ja mis muud.

Sääsed närivad juba mu pekiseid jalgu,
kärbsed käivad pinda.
Kasepuudest mööda ma ei näe,
rohelised lehed ette jäävad
Öösiti mu und segab vaid linnulaul
mis lahtisest rõduuksest sisse voolab.

üks õhtu. Laupäev vist, lamasin rõdul.
Muusika käis vaikselt, teadsin, et üks inimene räägib minuga ka varsti, ning lihtsalt lamasin ja vaatasin vihmapilvi teki peal, padi kaisus. Ilus oli! Soovitan teile kõigile.

´Tahaksin avastada uusi häid ja paremaid bände, mis on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii head, nagu on need, mida ma praegu tean, kuid kõik bändid, mis on tõeliselt head, tunduvad olevat otsas. või esitajad. Lisaks tahan ma ka minna Tallinna tänavatele mängima.
Lihtsalt flööti mängida, ja panna n.ö. kaabu, kuhu sisse saab teha annetusi, sest raha pole kunagi liiga palju!


Hedvig Liblikas, kes naudib heade raamatute lugemist ( mida on kahjuks liiga vähe ) leidis midagi hämmastavalt toredat :

Ilmselt pole ükski kirjanik loonud köitvamaid ja keerukamaid naiskaraktereid kui suur Skandinaavia näitekirjanik Jorgen Lovborg, tuntud oma kaasaegsetele kui Jorgen Lovborg. Kibestunud ja piinatud vastuolulistest suhetest vastassukugpoolega, kinkis ta maailmale sellised värvikad ja unustamatud tegelased, nagu Jenny Angstrom "Hanemajas" ja proua Spearing "Ema igemetes". Sünidinud Stockholmis 1836. aastal, hakkas Lovborg (algselt Lövborg, kuni ta hiljem eemaldas kaks täppi "o" pealt ja paigutas need oma kulmude kohale) näidendeid kirjutama juba neljateistaastaselt. Tema esimene näidend, mis jõudis lavale, kui autor oli kuuekümne ühe aastane, oli "Need, kes nihelevad". See teenis kriitikutelt vastandlikke arvustusi, ehkki temaatika (juustuhellitamine) pani konservatiivse publiku punastama. Lovborgi loominug võib jagada kolme perioodi. Esmalt ilmus terve sari näidendeid, mis käsitlesid ängistust, meeleheidet, hirmu, ahastust ja üksidldust (komöödiad) ; teine loomejärk keskendus sotisaalseltele muutsutele (Lovberg mängis tähtsat rolli heeringakaalumise turvalisemaks muutmisel) ; lõpuks ilmusid kuus suurt tragöödiat, kirjutatud vahetult enne surma Stockholmis 1902. aastal, mil ta nina pinge tõttu ära kukkus.
Lovborgi esimene nimetamistväärt naiskangelane oli Hedvig Liblikas näidendis "Eelistan joodeldada" - näitekirjaniku irooniline etteheit ülemklasside panekul ebastandardset mörti, ja kui see Klavar Akdalile pähe kukub, põhjustades viimase pimedaksjäämise ja kiilanemise ühe öögea, vaevab Hedvigit süümepiin. Järgneb obligatoorne stseen:

Hedvig: Niisis - see langes sisse.
Dr Rorlund (pärast pika pausi) : Jah. See langes Adkalile näkku.
Hedvig (irooniliselt) : Mida ta seal kanalas tegi?
Dr Rorlund: Talle meeldisid kanad. Noh, tõsijutt, mitte kõik kanad. Aga teatud kanad (paljutähendavalt.) Tal olid omad soosikud.
Hedvig: Ja Norstad? Mida tema tegi kui see... õnnetus juhtus?
Dr Rorlund: Ta määris oma keha murulauguga sisse ja hüppas basseini.
Hedvig (endamisi) : Ma ei abiellu iialgi.
Dr Rorlund: Mida, mida?
Hedvig: Ei midagi. Tulge, doktor: On aeg pesta teie aluspükse... pesta kõigi aluspükse.

Hedvig, üks esimene tõeliselt modenrseid naisi, ainmult muigab irooniliselt, kui dr Rorlund soovitab tal edasi-tagasi joosta, kuniks Norstad nõustub oma mütsi vormida laskma. Ta sarnaneb mitmeti Lovborgi enese õe Hildaga, neurootilise ja domineeriva naisega, too oli abielus keevaverelise Soome meremehega, kes teda lõpuks harpuuniga laskis. Lovborg jumaldas Hildat, ja see oli viimase possitiivne mõju, mis aitas tal üle saada kombest oma kepiga rääkida.

Märkused:

Hedvigul oli algselt teine perekonnanimi
mittemingisugust Jorgen Lovborgi pole olemas

sõnatähendused (nii igaks-juhuks) :

konservatiivne - vanameelne
iroonia - pilkeline
obligatoorne - hädavajalik.


Indeed, hea raamat, nalja nabani!

Teejuht vähetuntud ballettide maailma:
Päev emahirve elus

Eesriiste tõustes kõlab talumatult ilus muusika ning meile paljastub metsatukk suveõhtupäikeses. Hirvevasikas tantsib ja näkitseb lehekesi. Laialt eksleb ta pehmes lehestikus. Peatselt hakkab ta köhime ja langeb surnult maha.

Ühesõnaga, olge ilusad ja tulge mulle külla rabarberikooki sööma, ning mis peamine -

NAUTIGE (P)ÄIKEST!