W. Allen - Kokkuhoidlikusest; armastusest

Sammudes läbi elu, on äärmiselt tähtis säilitada oma ressursse ning mittek unagi raisata oma raha millegi mõtetu peale nagu virsikunektar või täiskullast müts. Raha pole kõik, aga ta on tunduvalt tähtsam, kui tervis. Lõppeks ei saa ju minna lihapoodi ja öelda: "Vaadake mu hunnitut päevitust, ja lisaks ei esine mul külmetushaigusi", ning oodata, et lihunik sulle oma kaupa ulatab. (Välja arvatud muidugi juhul, kui lihunik on idioot.) Raha on parem kui vaesus, kas või ainult majanduslikel põhjustel. Mitte et selle eest saaks õnne osta. Võtke või sipelga ja rohutirtsu juhtum: rohutirts mängis terve suve, samas kui sipelgas töötas, ja pani tallele. Kui saabus talv, polnud rohutirtsul mitte kui midagi, sipelgal seevastu olid valud rinnus. Putukate elu on raske. Ja ärge arvake, et hiirte elu lust ja lillepidu on. Iva on siin selles, et me kõik vajame väikest rahapada, millele toetuda, ehkki mitte siis, kui kanname parimat ülikonda.
Lõpetuseks pidagem meeles, et lihtsam on kahte dollarit kulutada, kui ühte teenida. Ja jumala eest, ärge investeerige raha ühtegi maaklerifirmasse, kus ühe osaniku nimi on Frenchy.


__________________________________________________________________


Kas on parem olla armastaja või armastatu? Ei kumbki, kui su kolesterool on üle kuuesaja. Armastuse all, loomulikult, mõtlen ma romantilist armastust - armastust mehe ja naise vahel, mitte aga armastust ema ja lapse, poisi ja tema koera või kahe peakelneri vahel.
Imetabane on see, et olles armunud, tunneme vajadust laulda. Sellele tuleb täie otsustavusega vastu seista, lisaks tuleb hoolitseda selle eest, et täkku täis isane ei tsiteeriks laulude tekste. Olla armastatud on midagi muud, kui olla ihaldatud, sest ihaldada võib eemalt, kuid kellegi tegelikuks armastamiseks on oluline olla tolle isikuga samas ruumis ja väherda linade vahel.
Et olla tõeliselt hea armastaja, tuleb olla tugev, end samas õrn. Kui tugev? Ma oletan, et peaksite suutma oma viiskümmend naela maast lahti tõsta. Pidage ka meeles, et armastajale on armastatu alati kauneim kujuteldav olend, isegi kui mõni võõras ei suudaks teda eristada kalmaarilaadungist. Ilu on vaataja silmis. Kui vaatajal on vilets nägemine, võib ta kõrvalseisjalt küsida, millised tüdrukud on ilusad. (Tegelikult on ilusamad peaaaegu alati ka igavaimad, sellepärast mõned ei usugi jumalat. )
"Armurõõm, vaid hekte kestad sa," laulis trubaduur, "kuid armupiin terve eluaja". See oli peaaegu hitt, aga meeloodia sarnases liialt loole "Yankee Doodle Dandy"

[ George M. Coheni ülipopulaarne patriootlik laul aastast 1904. Mitte mingil moel ei sarnane Johann Martini klassikasele "Armurõõmule" (1775).