Elueluelusurm

Kas te/ sa pole kunagi mõelnud, et äkki on täna just sinu viimane päev? Sest kui mõelda, ei tea me keegi ette ju, millal me sureme
Kas sa oleksid rahul, et kõik su tuttavad teavad täpselt seda, mida nad teadma peavad, ning võiksid lahkuda rahuliku südamega?
Kuhu sa lahkud?
Kas kuhugile musta sügavikku
või tuled kellegi teisena tagasi
puuna
linnuna
kellemillena iganes
Ja näed
kuidas elavad need inimesed ilma sinuta.
Kas ma olen ainus, kes tahaks seda näha?
Ma tahaks teada ette tund aega, millal ma suren
sellessuhtes on ringi video hea
tekib küsimus
mida ma teen, kui ma tean, et ma suren tunni aja pärast?
Prantsusmaale, Pariisi ma minna ei jõuaks.
Kõigepealt
helistaksin ma endale olulistele inimestele, ning räägiksin, kui väga ma neid armastan
kuid ma ei mainiks, et ma surma saan,
sest arvatavasti ma nagunii ei jõuaks nendeni.
Seda teeksin ma paralleelselt panga röövimisega.
ei
ma läheksin poodi
ja varastaksin sealt nii palju komme ja sokulaadi
kui võimalik
ja läheks neid õgima
ning sõpradega rääkima.
ei
inimestega, kes on mulle olulised.
Nad pole mulle lihtsalt sõbrad
nad on osa minu elukesest
Või olgu

sa jääd auto alla
ning satud haiglasse
on võimalik, et sa sured
kuid ei pruugi.

Kui sul oleks selline situatsioon mõne sõbraga
kas räägiksid talle, kui kallis ta sulle on?
Või, noh, muidugi
aga
ütleme, et su elu armastus
või poiss, kes sulle meeldib.
Sa
no, arvad, et äkki võid sina talle ka meeldida.
ja seis on umbes fiftyfifty
sureb- või mitte
mida sa teeksid ?
Kas ütleksid talle?

Huvitav, palju oleks neid inimesi. Ma arvan, et vähe, kuna tõenäoliselt on neil inimestel hea arvamus endast. Mitte, et kellelgi teisel poleks, aga siiski.
Paljud meist, loodavad, et ta jääb elama, ning siis nad saavad teda päevad läbi edasi imetleda, kuid kui ei jää? Siis kahetsevad nad pärast seda päris kaua, et ei öelnud talle.
Miks me käitume nii?
Sest me oleme arad, sest me kardame, et meie tunnetele ei vastata ning kardame haiget saada?
Valik - kas me ütleme, ning
tunneme rahulolu, kui ta siit lahkub, et ta teab, mida me tunneme - vastuseks tuleb ei, ning põeme natuke veel ja siis nutame patja, kui ta sureb
tunneme ülimat rahulolu, kui ta siit ilmast lahkub, ning saades vastuseks jaa, teame , et ta siiski armastas meid ja nutame patja, sest ta oleks võinud meiega koos olla igavesti.
vihkame end selle eest igavesti, et me seda tegime, kuna vastuseks saame me ei ja ta jääb ellu - halvim variant, ning oleme elulõpuni kõigi ees häbistatud :
GAASH, MA MEELDIN SELLELE NOHIKULE.
Või siis täname jumalat, et ta elab, ning saades vastuseks jah, oleme igavesti koos, abiellume ja saame maja, koera ja auto.

Mida teeksid SINA?

ärge küsige, mida mina teeks.

aahhha,
sünnipäev tuleb varsti
PARTYPARTYPARTY

kingid

jens, ma ütlen!

olgu, ootame pikkisilmi 6. veebruari!